Leonardo da Vinci maali näidatakse peagi Kadriorus

Kahtlusalune: Kõik uuringud lisasid kindlust, et tegemist on da Vinci autoportreega. repro

Veebruari algul pannakse Kadrioru kunstimuuseumis välja Leonardo da Vinci arvatav ­autoportree. Lisaks toimub Tallinnas maali analüüse tutvustav konverents.

Portree leiti 2008. aasta lõpul ühest Lõuna-Itaalia erakogust. Tallinn on esimene – ja autentseks tunnistamise korral ehk ka viimane – välisriik, kuhu teos jõuab.

“Lihtsalt lubasin teie suursaadikule,” selgitab üks uuringute vedajatest, Gianni Glinni. Lubaduse tagapõhjaks on TLÜ maalikunstiosakonna juhataja Orest Kormašovi ja graafilise disaineri Helen Koka tehtud arvutisimulatsioon, mis teose ülipõhjalike analüüside ühe osana sündis. Ka kõigi analüüside tulemusi esitletakse terviklikuna esimest korda just Tallinnas.

Osalised raporteerisid Ekspressile, mis toimub.

Härra Glinni, viisite teose analüüside tarvis isegi politseisse?

Gianni Glinni (GG): Nojah. Itaalia ülikoolides juba uuriti stiili ja maalitehnoloogiat, portreteeritava koljut, signatuuri – kõik kinnitas Leonardo autorlust.

Viisime politseisse, et võtta sõrmejäljed. Chieti ülikoolil on unikaalne andmebaas: umbes paarsada tuntud kunstnike sõrmejälge, sealhulgas Leonardo käsikirjadelt ja töödelt. Võrdlemisel klappisid kolm-neli politsei leitud jälge nendega väga hästi.

Enamasti kunstiteoste analüüs vist detektiivitööd ei nõua?

GG: Kogu see uuring on väga innovatiivne – et ühe maaliga tehakse nii palju eri teste, seejuures täiesti sõltumatult.

Muide, just Oresti ja Heleni arvutimudel pakub huvi paljudele uurijatele. Põhimõtteliselt saaks sellega ka teiste tööde valmimistingimusi mudeldada. Me ise tahame praegu kindlaks teha, kuhu kunstnik asetas valguse – simulatsioon võimaldab seda – ja uurida juukseid...

Uurida juukseid?!

GG: Põhimõtteliselt esindas Leonardo praegust Gaia-teooriat – et kõik kuidagi elab, kõik on tervik ja viitab millelegi muule. Juukseid kõrvutas ta mitmes oma töös veelainetega, kasutas neid korduvalt sarnases mustris. Püüame seda arvutis analüüsida.

Orest Kormašov (OK): Leonardo töödes pole midagi juhuslikku, kunst oli koht, kus ta rakendas kõiki oma loodusteaduslikke uuringuid. See portree võib olla võtmeks väga paljudele muudele asjadele, mida Leonardo tegi.

GG: Muide, üks Itaalias tehtud analüüsidest – kolju-uuring – saadetakse ka ajakirjale Nature. Seal kajastub ka Heleni ja Oresti mudeldamine.

Nature on ju pigem “hard science“...

(OK): Nojah, see artikkel ongi peamiselt teaduslik. Autor uurib portree abil inimese näo evolutsiooni. Ta analüüsis koljut mõõtude kaudu, meie visuaalselt. Arvutimudel aitas tal arvulisi analüüse visualiseerida ja tervikpilti luua.

GG: See uurimus on tõesti läinud palju kaugemale kui tavapärane kunstiteose analüüs.

Kas esialgsed oletused Raffaeli või Albrecht Düreri autorlusest on ümber lükatud?

OK: Pigem võiks rääkida Dürerist. Aga – ka siin on sarnasus ainult stilistiline. Kindlasti mitte maalitehniline, Düreri laad oli hoopis teine. Nii et selle hüpoteesi võib nüüd tõesti rahulikult maha kanda. Muidugi – ka meie saame rääkida ainult tõenäosuslikust kuuluvusest Leonardole. Aga analüüsid on seda tõenäosust tunduvalt kasvatanud.

GG: Testid ei jäta teisi võimalusi.

Mida teos Leonardo eluloo taustal tähendab?

OK: Teoreetilised kunstiloolised uuringud on praegu veel tegemata. Aga kui kõik paika peab, saaksime täpselt teada, kuidas Leonardo noorena välja nägi ja milline oli tema seos Lõuna-Itaaliaga, kust töö leiti.

Tuleks parandada kunstiajaloo õpikuid... Selle avastuse mõjusfäär oleks väga lai.

Mis portreest sellisel juhul edasi saab?

GG: Itaalia seadus on väga range: riigist välja viia sellist teost ei saa. Seda tuleb hoida erilistes tingimustes, samas peab võimaldama külalisi... 

Eraomanikul on lihtsam anda see muuseumile. Sellist tööd müüa on väga keeruline, mõnes mõttes ta nagu ei olegi turul.

Kuidas üldse selle hinda mõõta?

GG: See on tõesti keeruline. Bill Gates ostis 16 lehekülge Codex Atlanticusest – Leonardo käsikirjadest ja visanditest – 250 miljoni dollari eest. Teost saaks kõrvutada näiteks Leonardo õpilase ­Melzi tehtud portreega ja rääkida siis umbes 200 miljonist eurost.

OK: Nagu ütles üks mu õpilane – Tallinnas avaneb väga hea võimalus lavastada tähtsa teose röövi!

GG: Lõuna-Itaalias seda juba püüti varastada! Aga väga õnnetult: kriminaalid pidasid kohvikus aru, kui kõrvallauda sattus erariides politseinik. Kuulas, jättis kõik meelde – ja olidki pättidel muuseumis püssid vastas.